Iga inimese soolestiku mikrobiota on koostiselt ainulaadne ja enamasti jääb kogu elu peaaegu samaks.
Vaatamata oma individuaalsusele võivad tervist toetavad bakterid koosneda umbes 60% Firmicutes rühma bakteritest, millele järgnevad Bacteroidetes bakterid.
Firmicutes’i rühma baktereid peetakse kasulikuks, sest butüraadi, mida ma allpool arutan, moodustavad enamasti nemad (Ganesan 2018).
Teised tervisega seotud bakteritüved on näiteks Lactobacilli, Bifidobacterium, Akkermansia muciniphila, Faecalibacterium prausnitzii ja Prevotella. Need moodustavad muu hulgas lühikese ahelaga rasvhappeid.
Vaeste bakterite näited on Clostridium difficile ja Bilophila wadsworthia. Esimene põhjustab selliseid haigusi nagu nt. kõhulahtisus ja koliit ning viimane põletikuline soolehaigus.
Head soolestiku mikroobid toetavad meie tervist mitmel viisil.
Üks olulisemaid on see, et need moodustuvad meie soolestikus butüraadist ja teistest lühikese ahelaga rasvhapetest, millel on meie tervisele palju kasulikku mõju.
Butüraat ja muud lühikese ahelaga rasvhapped säilitavad terve soole limaskesta barjääri. See hoiab ära kahjulike soolestiku mikroobide ja muude ühendite sattumise meie vereringesse. Butüraadil ja teistel meie soolestikus tekkivatel lühikese ahelaga rasvhapetel on ka põletikuvastane ja vähivastane toime.
Üllataval kombel on leitud, et butüraat ravib depressiooni loomadel ja ka populatsiooniuuringu tulemused toetavad seda järeldust. Mõju saab seletada soolestiku-aju teljega, s.t. ühendus soolestiku ja aju vahel.
Lühikese ahelaga rasvhapetel on ajule ka muid kasulikke mõjusid. Näiteks on leitud, et need on vajalikud aju mikrogliia toetamiseks, mis puhastab meie aju vanadest rakujäätmetest (Airas 2020).
Lühikese ahelaga rasvhappeid moodustavad bakterid on Bacteroides ja Faecalibacterium prausnitzii. Esimene, Bacteroides Bacteria, tekitab propioonhapet, mis kuulub lühikese ahelaga rasvhapetesse, teine aga butüraati (Ganesan 2018).
Järgmine loomulik küsimus on, kuidas neid häid soolestiku baktereid toita?
Üks suurepärane viis soolestiku mikrobiota parandamiseks on süüa erinevaid taimetoite. Suures uuringus nimega American Gut Project leiti, et inimestel, kelle toitumine hõlmas igal nädalal üle 30ne erineva taimetoidu, oli soolestiku mikrobiota mitmekesisem kui neil, kes sõid nädalas vaid 10 puu- või juurvilja.
Osaliselt on taimse toidu positiivne mõju soolestiku mikrobiootile tingitud imendumata süsivesikute, näiteks insuliini ja resistentse tärklise olemasolust, mis toidavad soolestiku baktereid.
Uuringus nimega American Gut Project leiti, et inimestel, kelle toitumine hõlmas igal nädalal üle 30ne erineva taimetoidu, oli soolestiku mikrobiota mitmekesisem kui neil, kes sõid nädalas vaid 10 puu- või juurvilja.
Allpool olevast nimekirjast leiad 30 taimset toitu, mis aitab teil süüa viisil, mis toetab mitmekesise ja terve mikroobipopulatsiooni normaalse taseme teket soolestikus. Enamuses loetelus sisalduvad toidud sisaldavad palju kiudaineid ja sisaldavad polüfenoole.
Köögi- ja juurviljad
- Tomat
- Lehtkapsas
- Spinat
- Avokaado
- Spargel
- Porgand
- Magus kartul
- Kartul
- Sibul
- Küüslauk
- Porrulauk
Puuviljad ja marjad
- Õun
- Banaan
- Granaatõun
- Mustikas
Kaunviljad
- Mustad oad
- Aedoad
- Tofu
- Tempe
- Punased läätsed
- Teravili Kaer
- Tatar
Pähklid ja seemned Mandel
- Pekaanipähkel
- Pähkel
- India pähkel
- Chia seemned
- Kõrvitsaseemned
Muu
- Roheline tee
- Kohv
- Punane vein
- Neitsioliiviõli
- Tume šokolaada