D-vitamiini puudus on väga levinud
Suvel moodustab inimese organism vajaliku D-vitamiini päikese UVB kiirguse mõjul. Päike on D-vitamiini tähtsaks allikaks ka Eestis. Siiski ei saavuta kõik eestlased D-vitamiini optimaalset taset isegi mitte suvel.
D-vitamiini moodustumist suviti vähendab see, et päikese eest kaitstakse end nahavähi hirmus liigagi palju. Näiteks kattev riietus ja päikesekreemid takistavad D-vitamiini moodustumise peaaegu täielikult. Lisaks sellele on suur osa meist suvel päevatööl ning D-vitamiini eriti ei saada, kui päikese käes ollakse alles peale tööpäeva lõppu.
Eesti laiuskraadidel lõppeb D-vitamiini moodustumine nahas sügisel täielikult, sest D-vitamiini moodustumiseks vajalik kiirgus hajub siis juba atmosfääri. Peale suve langevad D-vitamiini tasemed kuni kevadeni seda siis, kui vitamiin D lisandit piisavalt ei kasutata. Kõige hullem on D-vitamiini puudus reeglina kevadtalvel.
Väikeses koguses saame D-vitamiini söödud toidust, näiteks kalast, seentest ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoodetest.
Finravinto 2012 uuringu järgi saavad põhjamaade naised D-vitamiini toidumenüüst keskmiselt 9 ning mehed 11 mikrogrammi ööpäevas. Need kogused jäävad kaugele maha sellest, mida D-vitamiini optimaalse taseme säilitamiseks on vaja.
D vitamiini õige doseerimine
D-vitamiini doseerimise aluseks tuleks lugeda D-vitamiinitaset seerumis, mis peaks ideaalis jääma vahemikku 80-125 nmol/l.
Optimaalse taseme saavutamiseks vajavad enamik täiskasvanuid septembrist maini ligikaudu 50 mikrogrammi suurust D-vitamiini lisaannust. Suvise päikese eest varjuvad ja vanemaealised inimesed ning haiglapatsiendid vajavad D-vitamiini lisaks läbi kogu aasta.
Sobiva doosi suurust mõjutab ka inimese suurus. Väikestele ja saledatele võib olla piisav 35-mikrogrammine päevakogus. Seevastu suuremad ja selgelt ülekaalulised võivad vajada 75 või lausa 100 mikrogrammi D-vitamiinilisandit päevas.
Neid soovitusi järgides on D-vitamiini kasutamine väga turvaline. Näiteks Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) peab D-vitamiini manustamise ohutuks ülempiiriks 100 mikrogrammi päevas.
Individuaalsed õiged doosid võivad siiski olla väga erinevad. Soovitame kontrollida D-vitamiini doosi piisavust iga mõne aasta tagant tervisekeskuses või arsti juures tehtava mõõtmisega. D-vitamiini tasemeid mõõtmata võib aga täiskasvanu siiski kasutada D-vitamiini ohutult 50 mikrogrammi kaupa päevas.
D-vitamiini kasulikud mõjud
- Aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele/ärakasutamisele.
- Aitab kaasa normaalsele vere kaltsiumisisaldusele.
- Aitab hoida luid normaalsena.
- Aitab hoida lihaste talitlust normaalsena.
- Aitab hoida hambaid normaalsetena.
- Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
- Osaleb rakujagunemise protsessis.
